Mis on sinu reisikotis?

 Maailmas on rohkem kui 13 000 liiki imetajaid ja linde, kümneid tuhandeidroomajaid, kahepaikseid ja kalu ning miljoneid putukaid ja teisiselgrootuid. Tuhandeid neist ohustab inimene oma tegudega, nagu elupaikade hävitamine, jahipidamine, saaste, reguleerimata rahvusvaheline kaubandus.

Rahvusvaheline looma- ja taimeliikidega kauplemine, nii seaduslik kui ka ebaseaduslik, on viimastel aastakümnetel ohtlikult kasvanud. Jättes kõrvale kalanduse ja puidutööstuse, hõlmab see praeguseks igal aastalrohkem kui 350 miljonit looduslikku taime ja looma. Oma miljarditesse dollaritesse ulatuva aastakäibega on ebaseaduslik looduslike liikidega kauplemine maailmas kohe narkoäri ja relvakaubanduse kannul.

Olles mures paljude haruldaste liikide liigse kasutamise pärast, sõlmisid mitu riiki 1973. aastal loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni – CITES (Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora). 2007 aastaks oli CITES-ga ühinenud juba 172 riiki. Eesti liitus konventsiooniga 1992. aastal.Konventsiooni eesmärk on reguleerida rahvusvahelist looma- jataimeliikidega kauplemist. Vastavalt rahvusvahelisest kauplemisest põhjustatud ohustatuse astmele on CITES-i kaitsealused liigid kantud nimestikesse ehk lisadessse, kus on kokku üle 30 000 liigi.

Peale elusate loomade reguleerib CITES ka surnud isendite (nt topised,jahitrofeed), nende osade (nt nahad, käpad) ning ohustatud liikidest valmistatud esemete (nt elevandiluust ehted, maonahast kingad) ja ainete (nt rahvameditsiin ivahendid) eksporti ja importi.

  VÄLISMAAL REISIDES...

Genuine_Crocodile_Leather_Bagtekib meil tihti kiusatus osta kaasa suveniire. Siiski tasub hoolikalt...kaaluda, kui tegemist on loodusliku meenega. Paljud neist on CITES-i kaitse all, nagu näiteks elevandiluust nikerdused ja ehted,merikilpkonna kilbid ja topised, mao- ja krokodillinahast kotid ja rihmad, korallid ja kaktused. Nende loomade ja taimede ellujäämine,nagu ka kogu konventsiooni edu sõltub igast inimesest. Salakütt peab jahti vaid siis, kui saagi järele on nõudlust. Seega lasub peamine vastutus just ostjal. Üksik turist võib küsida, kas ühe ebaseadusliku suveniiri ostmine tõesti nii oluliselt mõjutab loodust. Probleem tekib siis, kui miljonid turistid esitavad sama küsimuse. Kui soetad enesele esemeid, mis on valmistatud ohustatud loomadest või taimedest, oled sinagi üks neist, kes aitab kaasa looduse mitmekesisuse hävimisele.

 

Välismaal reisides mõtle enne, kui ostad midagi järgnevast:

  • Elevandiluu ja sellest valmistatud asjakesed – nende populaarsuse tõttu on elevandid muutunud väga ohustatud loomaliigiks. Rahvusvaheline elevandiluukaubandus keelustati 1990.aastal.
  • Krokodilli- ja maonahksed kotid, rihmad, kingad jne – kõik need on valmistatud rahvusvaheliselt kaitstud liikidest.
  • Korallid – väga õrn elukeskkond paljudele mereelanikele. Mitmed riigid on keelustanud korallide kogumise ja ekspordi.
  • Sinu kotis ei tohiks leiduda loodusest võetud ohustatud taimi, orhideesid, kaktusi jt. Nende korjamine loodusest on ebaseaduslik.
  • Eksootilistel turgudel võid leida ka mitmeid loodusest püütud elusloomi – papagoisid, ahve, madusid, kameeleone jpt. Mitmetega nendest on kauplemine tegelikult keelatud või nõuab eriluba. Need on ainult mõned näited.

Kui tood reisilt ilma eriloata kaasa kaitsealuseid loomi, taimi või nendest valmistatud tooteid, võib see sulle maksma minna rohkem kui sinu puhkus...

Informatsioon CITES-i kohta:EV Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakond ja www.cites.org .

 

TEE KINGITUS MAAILMALE – ÄRA OSTA NENDE ELU!

shells2560_1

Copyright © 2013 MTÜ Reisibüroode Lliit.
Kõik õigused on kaitstud