Et Päike liiga ei teeks...

Fakt, et päikesekiirgus annab hulganisti energiat ja parandab üldist enesetunnet, on üldteada. Kuid millistes doosides on päikesekiirgus meile turvaline ja kuidas tuleks soojal maal põhjamaist nahka kaiststa?

MILLINE ON SINU NAHATÜÜP?

skin-typeKui vastuvõtlik on nahk päikesepõletuse tekkimise suhtes, on inimeseti erinev ja sõltub nahatüübist. Kokku on eristatud kuus nahatüüpi, millest eestlastel esinevad üldjuhul esimesed neli:

 

I tüüp – siniste silmade ja tedretähnidega inimesed, kellel tekib alati päikesepõletus ja kelle nahk läheb punaseks, kuid ei päevitu.

II tüüp – blondide või punaste juustega sinisilmsed inimesed, kelle nahk saab küll kergesti päikesepõletuse, kuid päevitub siiski minimaalselt.

III tüüp – mõnikord võib saada kerge põletuse ja päevitub keskmiselt.

IV tüüp – põletuse saab harva ja päevitub keskmisest tugevamini.

 

Määrates kindlaks, milline nahatüüp kellelgi on, aitab see välja arvutada naha loomuliku vastupanuaja päikesekiirgusele, enne kui tekib põletus.

 I tüübi puhul on see aeg väga lühike, vaid 5-10 minutit, II tüüp peab päikesekiirgusele vastu 10-20 minutit, II tüübi omakaitseaeg on 20-30 minutit ja IV tüüp võib lubada nahale 40 minutit päikest.

 Eriti oluline on seda aega meeles pidada esimeste päevituskordade puhul, kui nahk on õrn ja aldis päikesekahjustusele. Siinkohal tulevadki appi päikesekaitsekreemid, mis aitavad pikendada päikese käes viibitavat aega, ilma et nahk saaks põletuse.

MIDA NÄITAB SPF PÄIKESEKAITSEKREEMI PUDELIL?

sun_protectionSPF on lühend ingliskeelsest väljendist sun protector factor, mis tähendab päikesekaitsefaktorit, mis aitab kahjulikke päikesekiiri nahalt tagasi peegeldada ja väldib päikesepõletuse tekkimist. Päikesekaitsekreeme leidub väga mitmesuguste SPFi numbritega, jäädes vahemikku 4-60. Mida suurem on SPFi number, seda seda pikemalt võimaldab kreem päikese käes viibida. Näiteks, kui kasutada päikesekaitsevahendit faktoriga SPF 12 ja võttes arvesse naha oma vastupanuvõimet päikesele 20 minutit, siis võib päikese käes põletust kartmata viibida SPF 12 x 20 minutit = 240 minutit (ehk 4 tundi).

Väga suure SPFiga tooted (SPF 40 ja rohkem) on juba päikeseblokaatorid, mida on soovitav kasutada imikutel, päikeseallergilistel inimestel, veespordiga tegelejatel ja armidele ning pigmentlaikudele ekstra kaitseks.

Teatud ravimid suurendavad päikesetundlikkust ja raviga paralleelselt on tugevate päikesekaitsetoodete kasutamine lausa kohustuslik. Sellised ravimid on antibiootikumid, põletikuvastased vahendid, kõrge vererõhu ravimid, vitamiin A derivaadid, mõned antidepressandid jt. Kindlasti tasub lisainformatsiooni saamiseks küsida nõu oma raviarstilt.

 

KUIDAS VALIDA ÕIGE PÄIKESEKAITSEKREEM?

Päikesekaitsekreemi tuleb kasutada esimeste pikaajaliste päevituskordade puhul, kui nahk on veel õrn ja päikesepõletus tekib kiiresti. Eriti oluline on kaitsta laste nahka, sest just lapsepõlveaegseid päikesepõletusi seostatakse nahavähi riskiga vanemas eas. Arvestada tuleb oma nahatüübi, päikesekiirguse tugevuse (kas päevitatakse Eestis või lõunamaal) ja kestusega.

I nahatüüp vajab kindlasti tugevat kaitset, soovitavalt SPF 20-25, mis kaitseb vastuvõtlikku nahka põletusest tulenevate ebamugavuste eest.

II tüübile sobib kaitseks SPF 15-20, III tüübile SPF 12-15 ja IV tüübi puhul võib valida sobiva päikesekaitsekreemi SPF 4-8. Kui nahk on juba päevitunud, võib valida madalama SPFiga toote.

Sobiva päikesekaitsetoote valimisel tuleb peale SPFi numbri arvesse võtta ka toote veekindlust, mis on eriti aktuaalne soojamaareisil. Water-resistant-tooted peavad vastu 20-minutilisele ujumisele, water-proof-tooted 40-minutilisele ujumisele. Samuti on peale ujumist tarvis päikesekaitset uuendada. Eriti oluline on see laste puhul, kes mängivad vees sageli mitu tundi.

Reisi esimestel päevadel on tugeva kaitsekreemi (SPF20-25) kasutamine ja kõrvetava päikese käes lühemalt viibimine eriti oluline, sest päikese käes ära põlenuna on kogu reis rikutud. Parem olla alguses ettevaatlikum kui hiljem kahetseda! Kasutada tuleks ka päikeseprille ja kaitsvat peakatet. Õhtul tuleb päevituskreem maha pesta ja ööseks nii kehale kui ka näole peale kanda niisutav kreem, mis kinnistab päevitunud jumet ja aitab taastada naha niiskussisaldust. Väga kiidetud mõjuga on aaloeekstrakti sisaldavad tooted.

 

PÄIKESEPÕLETUSE KORRAL

Kui siiski on tekkinud päikesepõletus, tuleks võimalikult kiiresti võtta põletikuvastane tablett, näit aspiriin või ibuprofeen. Abi saab ka külma vette kastetud särgi asetamisest põlenud kohale (särgi soojenemiseni). Kindlasti ei tohi kasutada beebiõli ega vaseliini sisaldavaid kreeme, vaid valima peab just päikesepõletuse leevendamiseks mõeldud jahutava kerge kreemi. Päikesepõletuse korral tuleb juua palju vedelikku ja vältida päevitamist järgmised 3-5 päeva.

skin-care-sun-screen

Copyright © 2013 MTÜ Reisibüroode Lliit.
Kõik õigused on kaitstud